Kas oled kunagi mõelnud, millisel viisil kanep meid mõjutab? Mis paneb sellised ühendid, nagu Kannabidiool (CBD) ja Tetrahüdrokannabinool (THC) meie kehaga reageerima, pakkudes ravi ja leevendust tervisehädadele? Mis teeb sellest taimest nii mitmekesise ravimi, mis suudab ravida nii suurt hulka väga erinevaid seisundeid?

ENDOKANNABINOIDSÜSTEEM: AJALUGU JA KANNABINOIDID

Kui oleksid seda küsimust 50 aastat tagasi küsinud, poleks sellele vastust olnud. Kahjuks,
raskendasid 90ndate aastate alguses kättesaadavad ekstraheerimis meetodid selle kindlaksmääramist. Milline kanepitaimes leiduvast 80+ kannabinoidist on psühhoaktiivne, mis vastutab marihuaana toime eest. Tõde on see, et alles viimastel aastakümnetel on teadlased hakanud mõistma, kuidas kanep meie kehas töötab.

KANNABINOIDIDE ALGUS

Kõik sai alguse teadusliku läbimurdega 1964. aastal, kui Iisraeli orgaanilise keemia professor Raphael Mechoulam, suutis esmakordselt THC-d tuvastada ja isoleerida – vahetult enne CBD tuvastamist. Nende kannabinoidide esmakordne isoleerimine oli esimene samm
Endokannabinoidsüsteemi avastamisel – bioloogiline süsteem, mida arvatakse eksisteerivat kõigil selgrooksetel.

“Kasutades taime, mis on olnud meiega juba tuhandeid aastaid, avastasime uue, väga suure tähtsusega füsioloogilise süsteemi,” räägib Raphael Mechoulam, riikidevahelise kannabinoidide teadusringkonna dekaan. “Me ei oleks jõudnud selleni ilma kanepitaime uurimata.”

1988. aastal avastati esimene kannabinoidretseptor (CB1) roti ajust. Esmalt avastasid Allyn
Howlett ja William Devane, et neid retseptoreid on ajus külluslikult – rohkem kui ühti teist
neurotransmitteri retseptorit. Varsti pärast seda avastust, alustasid teadlased THC sünteetilise vormi kasutamist (mis on FDA poolt heaks kiidetud, et ravida rasket iiveldust ja HIV-i
sümptomeid), et alustada ajus kannabinoidretseptorite kaardistamist. Neid leiti peamiselt
piirkondades, mis vastutavad vaimse ja füsioloogiliste protsesside eest, nagu mälu, tunnetus, koordineerimine, isu ja emotsioonid, et nimetada mõni.

See oli algus välja selgitamaks seda, kuidas kannabinoidid meie aju ja keha mõjutavad. Selgus, et nad mängivad suuremat rolli meie füsioloogias, kui oleme ette kujutanud. Lõppude lõpuks, miks on meie kehas kannabinoidretseptorid, kui kannabinoide saab väljastada ainult välistest allikatest?

1990. aastal enne järgmist suurt läbimurret, teatas Lisa Matsuda Ameerika Rahvusliku Teaduste Akadeemia Meditsiini Instituudis, et tema ja ta kolleegid Vaimse Tervise Instituudist olid
suutnud täpselt kindlaks määrata DNA järjestuse, mis määratleb roti ajus THC-tundliku
retseptori. Mitte kaua pärast seda teadet suutsid nad selle retseptori edukalt kloonida –
võimaldades neil luua molekule, mis “sobivad” või “aktiveerivad” neid retseptoreid.

Järgmiseks, arendasid teadlased välja geneetiliselt muundatud hiired, kellel puudus see spetsiifiline retseptor, mis tähendab et THC-l ei tohiks neile olla mingit mõju. Kui THC-d anti “nokaut hiirtele”, nagu neid kutsuti, leidsid nad, et kuna THC-l ei olnud end kuskile siduda, polnud mingit võimalust käivitada psühhoaktiivset toimeainet – tõestades, et THC töötab aktiveerides spetsiifilisi kannabinoidretseptoreid ajus ja kesknärvisüsteemis.

1993. aastal avastati teine kannabinoidretseptor (CB2) – osana immunsüsteemist ja
närvisüsteemist. CB2 retseptoreid leiti kogu soolestikus, põrnas, maksas, südames, neerudes, luudes, veresoontes, lümfirakkudes ja isegi reproduktiivorganis.

Kuid põhiline küsimus oli veel vastuseta – miks on meie kehas üldsekannabinoidretseptorid?
Vastus sellele küsimusele hakkas avalduma 1992. aastal, kui avastati esimene endokannabinoid – Anandamiid, oli esimene, loomulikult esinev endogeenne kannabinoid. Selle avastasidRaphael Mechoulam ja NIMH teadlased William Devane ja dr Lumir Hanus. See on endiselt
ainult üks kahest teadaolevast ja suhteliselt hästi mõistetavast endokannabinoidist. See
kinnitub CB1 retseptorite külge nagu THC ja on nime saanud sanskriti sõnast “õndsus”.
Teine endokannabinoid tuvastati samade teadlaste poolt 1995. aastal ning see sai nimeks
2-arachidonoylglycerol või 2-AG lihtsustatult. See konkreetne endokannabinoid seondub nii CB1 kui CB2 retseptoritega. Just need avastused, mis jälgisid THC metaboolseid teid, võimaldasid teadlastel avastada täiesti tundmatu molekulaarse signalisatsioonisüsteemi, mis resideerub meie sees ja tuhandetesteistes bioloogilistes eluvormides, põhiliselt kõikides, välja arvatud putukad.

Kanepi rolli tõttu selle süsteemi avastamisel nimetati seda õigustatult Endokannabinoidsüsteemiks. Kuigi me tundsime kanepitaime juba eelnevalt, on see raku
protsess meie kehas aset leidnud juba miljoneid aastaid. Dr. John McPartlandi (1911-1958) sõnul hakkas see süsteem arenema juba 600 miljonit aastat tagasi. On tõendeid, et võimalik kolmas retseptor on ikka veel tundmatu, 13 aastat pärast algset CB2 retseptori avastamist.

Sellest ajast, oleme avastanud, et Endokannabinoidsüsteem vastutab paljude meie
kehafunktsioonide säilitamise eest – alates terve luutiheduse säilitamisest lõpetades diabeedi ennetamisega, ja see on alles algus. Huvitav on näha, kui kaugele oleme jõudnud – 50 aastat tagasi oli THC just kindlaks tehtud ja nüüd, tänu sellele, on avastatud kogu meie kehas olev molekulaarne süsteem, millest me kunagi varem ei teadnud.

Endokannabinoidsüsteem on tõenäoliselt meie kogu keha üks kõige olulisem süsteem, mis vastutab homöostaasi säilitamise eest. Kui meie Endokannabinoidsüsteem on
tasakaalust väljas, võib kogu meie keha olla ohus, sest see on vastutav paljude meie
tavapäraste funktsioonide eest. Selle süsteemi mõistmise võimalused on praktiliselt lõputud. See üks süsteem aitab reguleerida peaaegu kõiki heaolu aspekte. See tähendab, et kui mesaame õppida manipuleerima nende retseptoritega (kasutades kanepitaimes leiduvaidkannabinoide), siis saaksime vastuse mitte ainult haiguste ravile vaid ka nende vältimisele.

Kui täiendada looduslikult esinevaid endokannabinoide kanepitaimes leiduvatekannabinoididega, oleksime võimelised ravima, leevendama ja kontrollima erinevaid haigusi ja seisundeid (nagu ALS, Parkinsoni tõbi või Alzheimeri tõbi) – miks mitte kasutada sama protsessi selliste seisundite vältimiseks?

“Ma usun, et vastus on jaatav. Uuringud on näidanud, et väiksed annused kannabinoidekanepitaimest saadavad välja signaali, et keha toodaks rohkem endokannabinoide ja valmistaks uusi kannabinoidretseptoreid. See on ka põhjus, miks esmakordsed kanepitabijad ei tunne kohest efekti, aga juba teisel või kolmandal korral tunnevad kuna keha on valmistanud uued retseptorid, mis on valmis reageerima. Rohkem retseptoreid tõstab inimese tundlikustkannabinoidide suhtes – väiksematel annustel on suurem mõju ja indiviidil on suurenenud lähtejoon endokannabinoidide aktiivsusel. Usun, et väiksed ja regulaarsed kanepitoosid võivad toimida meie keskse füsioloogilise tervendusüsteemi toonikuna.” Dustin Sulak – integreeriva meditsiini teerajaja, kes on keskendunud osteopaatiale, metameditsiinile ja ravikanepile.

Kuigi nende väidete toetamiseks ei ole palju spetsiifilisi teaduslikke andmeid, on see ainult aja küsimus. Me õpime kanepit ja Endokannabinoidsüsteemi iga aastaga aina rohkem tundma. Arvestades seda, kui kaugele oleme jõudnud poole sajandi jooksul – kuidas Y-põlvkond kanepit näeb ja kuidas meie vanavanemad sellesse meie vanuses suhtusid.

“There were never so many able, active minds at work on the problems of disease as now, and all their discoveries are tending toward the simple truth that you can’t improve on
nature.” – Thomas Edison, 1902

Thomas Edison ei eksinud, kui ta lausus need kuldsed sõnad. Ravimitööstuses töötab
tuhandeid geniaalseid mehi ja naisi, kes töötavad selle nimel, et luua ravim, mis teeks just seda mida kanep juba teha suudab.

Allikas: https://www.labroots.com/trending/cannabis-sciences/8456/endocannabinoid-system-discovered ; https://www.uttbio.com/a-history-of-endocannabinoids-and-cannabis/